Milleks kutsetaotlemine on vajalik?

 

Mõningaid põhimõisteid ning põhjendusi

 

Sõnad “kutsestandard” ja “kutsetunnistus” on teada-tuntud paljudele inimestele. Eestis alustati kutsete süsteemi arendamist aastal 1998, kui Eesti Kaubandus-Tööstuskojas asus tööle kutsereformigrupp ning sündisid esimesed kutsestandardid.

Alates 2001. aastast arendab kutsete süsteemi kutsekvalifikatsiooni sihtasutus Kutsekoda. Kutse-standardid on olemas pea igas majandustegevuse valdkonnas, nüüdseks on kinnitatud 475 kutsetaseme nõuded. Kutseandmisega tegeleb 65 organisatsiooni ning välja on antud üle 8000 kutsetunnistuse.

Tänavu (2005.aastal) ja järgmisel aastal pakub selles töös tõhusat abi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu kaasrahastatav projekt “Kutse-kvalifikatsiooni süsteemi väljaarendamine”. Tegemist on arendusprojektiga, mille koostamise tingis soov analüüsida senitehtut ning panna juba toimiv kutsete süsteem Eestis veelgi kvaliteetsemalt ning jõulisemalt tööle.

Tööandjate, spetsialistide ja koolitajate koostatud kutsestandardites kirjeldatakse kutse sisu ning inimeste oskuste ja teadmiste nõudeid konkreetsel kutsetasemel tegutsemiseks. Kutsestandardid on laialdast kasutust leidunud õppe- ja koolituskavade alusena.

Kutsestandardid on aluseks kutseandmisele – see on protsess, mille käigus hinnatakse inimeste kutseoskuste vastavust standardi nõuetele ja väljastatakse kutsetunnistus. Eestis annavad kutseid peamiselt tööandjate ühendused ning kutse- ja erialaliidud, kes on selleks õiguse saanud valdkonna kutsenõukogult.

Kutsetunnistused koguvad üha enam tuntust. Neil on väärtus nii tööandja kui ka töötaja silmis, tunnistused on abiks töö leidmisel väljaspool Eestit. ESF-i projektist saavad tuge erinevate kutseeksamite ettevalmistajad, korraldatakse pilootkutseeksameid ning eksamiks ettevalmistavat täiendkoolitust.

Informatsiooni kutsestandardite ja kutsetunnistuste kohta leiab kutseregistrist. Juba täna on see info avalik ja kõigile kättesaadav Kutsekoja veebilehel www.kutsekoda.ee. Projekti käigus arendatakse välja infosüsteem, mis hakkab täitma kõiki registri funktsioone ning saab tulevikus ajakohaseks töökeskkonnaks kõigile koostööpartneritele.

Projekti kaasatud partnerite hulk on suur, oma valmisolekust osaleda on teiste hulgas andnud ka üle 40 kutset andva organisatsiooni.

Kutsete süsteemi arendamises osalejate võrgustikku kuulub praegu üle 4000 inimese.

 

Milleks kutsestandard?

 

  • On abiks tööandjale kutsete kirjeldamisel-tutvustamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kvalifikatsiooni määramisel, koolituse plaanimisel.
  • Aitab töötajal selgust saada olemasolevates ja puuduvates oskustes, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele.
  • On aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamisele.
  • On aluseks kutseeksamite nõuete väljatöötamisel.
  • Annab koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale jt infot selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse.
  • On aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel.

Milleks kutsetunnistus?

 

  • Töötajal aitab eristuda nn libaspetsialistidest, tõstab tema “turuväärtust”.
  • Tööandjal aitab võrrelda töötajate oskusi, lihtsustab värbamist.
  • Koolitaja saab teada, millise sisuga koolitust vajatakse.

Mis kasu saab riik?

 

  • Kutsestandardite kasutuselevõtt loob eeldused tööjõu kvaliteedi paranemisele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele Euroopa Liidus.

Marianne Liiv, Kutsekoja ESF projekti koordinaator

(lühendatult Eesti Päevaleht 13.06.2005)

   ***********

VEELKORD KOKKUVÕTVALT – MILLEKS ON VAJA RIIKLIKULT AKTSEPTEERITUD KUTSETE SÜSTEEMI

Tööandjal?
 
· personalipoliitika kujundamine

· koolituse planeerimine

· töötajate motiveerimine

· tööjõu efektiivsem kasutamine

· turvalisus läbi kutsetunnistuse

Töötajal?

· Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel

· Selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma ja arengu planeerimine

· turvalisus läbi kutsetunnistuse

· töötasu vastavalt kvalifikatsioonile (tuleviku suundumus)

Riigil?

· ressursside optimaalsem suunamine tööalases koolituses

· protsesside põhjendatum suunamine tööjõuturul

· inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil

Koolitajal?

· Selgus koolituse vajaduse ja sisu osas

JA LÕPETUSEKS VEEL ÜKS OLULINE MOMENT

Kui sisened Eesti kodaniku portaali aadressil
https://www.eesti.ee/portaal/portaal.sisene?level=3&loc=  siis leiad sealt kõik sinu isikut puudutava informatsiooni. Siseneda saab sinna ID-kaardi või pangaandmete kaudu. Selles registris on üks alajaotus, mille nimi on KUTSETUNNISTUSED. Kui oled pärast kõigi vajalike dokumentide esitamist KOO kutsekomisjoni poolt aktsepteeritud, siis võib selles alajaotuses tekkida sinu elu esimene riikilikult aktsepteeritud KUTSE - Giid. See on siis ka sinu trump ebaõiglaselt käituva tööandaja suhtes! Kui tööandja ostab giiditeenust inimeselt, kellel  ei ole riiklikult aktsepteeritud kutset, siis läheb tööandja pahuksisse seadusega...

Seega - asi on seda väärt, et hakata oma pabereid korda seadma :-)