Kutseandmiskomisjoni protokoll 2011

 

EESTI GIIDIDE LIIDU KUTSEKOMISJONI

PROTOKOLL

 

Toimumiskoht: Hotell Stroomi, 17.04.2011

 

Kutsekomisjonis osalejad:

 

  1. Aare Mae – Eesti Giidide Liit, meistergiid

  2. Margit Hallmägi – Tallinna Giidide Ühing, meistergiid

  3. Rita Tammela – Pärnu Giidide Ühing/EGL juhatuse liige, meistergiid

  4. Katrin Roomet - Eesti Giidide Liit, EGL juhatuse liige, giid 1

  5. Kaja Adamson - Tallinna Giidide Ühing, giid 1, protokollija

  6. Malle Jets – Läänemaa Giidide Ühing, giid 1

  7. Julia Burnasheva - Tallinna Giidide Ühing, giid 1

  8. Kersti Kont – ETFL esindaja

  9.  

 

Päevakord:

 

  1. Kutse G1 andmine

  2. Kutse – Meistergiid – andmine

  3. Kutsestandardi küsimused

  4. Jooksvad küsimused

 

 

1. Kutse G1 andmine

 

Oli 21 taotlejat ja G1 kutse sai dokumentide alusel koheselt 18 inimest:

 

1. Lemmi Erin

2. Eve Sarap

3. Kristina Porgasaar

4. Giina Nuudi

5. Artjom Vidal

6. Maire Aigro

7. Kristiina Raudsepp

8. Priit Adler

9. Riina Laanetu

10. Anneli Ramos Põder

11. Karin Andrekson

12. Kauri Kivipõld

13. Katri Kulm

14. Anna Plotnikova

15. Sirje Sülluste

16. Lea Vaher

17. Arda-Maiga Raiss

18. Virve Vast

19. Anne Noot

Kutseandmine on pooleli (kuna on puudu osa dokumente):

  1. Riina Kuslap - tööandja või kliendi soovitus (2 tk)

  1. Piret Valgma-Kirme - soovitus kutseühingult

Komisjoni otsus: Kui nimetatud puudused on kõrvaldatud 10 päeva jooksul, siis saavad ka nemad kutse Giid 1.

  1. Sirje Jürisson - supervisiooni läbimise tõend (2 tundi)

Ettepanek hääletuseks: Sirje Jürissoni uut kutsetaotlust ei saa rahuldada, kuna kutseandmiskomisjoni eelmine otsus on tal täitmata. Kutse Giid 1 antakse Sirje Jürissonile juhul, kui ta läbib 2 tundi supervisiooni konsultatsiooni, soovitavalt Moreno keskuses Tallinnas.

 

Kutseandmiskomisjoni hääletamise tulemus: 8 häält poolt.

 

 

2. Kutse – Meistergiid – andmine

 

Kutsekvalifikatsiooni “Meistergiid” taotlejad:

Helgi Põllo

Kai Nurmeste

 

Tööde kaitsmine:

Kai Nurmeste – korduvtaotleja. Oli kutse taotlemise päeval töökohustuste täitmisel välismaal ja teda esindas Rita Tammela, kes andis ülevaate taotleja tegevusest. Kai Nurmeste tegeleb giidide koolitamisega: Teema: “Klienditeenindaja”. Kultuuride erinevused. Pärnu linnas ekskursiooniline teenindamine.

Komisjoni otsus: anda kutse Meistergiid

 

Helgi Põllo – tegeleb Hiiumaa giidide koolitamisega. Erinevate teemade lahtimõtestamine, kuidas tutvustada ühte teemat erinevalt. Kuidas tõmmata paralleele Eestimaa teiste kohtadega, kombed jne. Helgi Põllo esitas täpsemalt ja mitmekesiselt teemaderingi: “Ristimäe lood”. Ta on giididele valmistanud ka lisamaterjale.

Komisjoni otsus: anda kutse Meistergiid

 

 

3. Kutsestandardi küsimused

 

Aare Mae ettepanekud

1) Vaadata läbi vana kutsestandard. Uueneva kutsestandardi tarbeks võiks vanast midagi ära jätta, teha lihtsamaks, et nõutavad omadused oleksid atesteerimis- ja kutseandmisprotsessis kergemini kontrollitavad ja hinnatavad.

Palve liikmetele: vaadata kutsestandard paari nädala jooksul läbi ja teha esialgsed muudatusettepanekud.

 

2) Kaotada vahelt ära kutse “Giid 2”. Langeb mõnes mõttes kokku “Meistergiid” kutsega. Meistergiide saab eristada Pedagoogiliste (õpetab teenindamist, viib läbi suhtlemistreeniguid) või erialaste (ajalugu, kodulugu, ekskursiooniobjektide kirjeldused, marsruudimeister jne.) teemade kaudu.

 

Atesteerimisel oleks õige - algajagiid (saab atestatsiooni üheks aastaks), giid-praktik (saab atestatsiooni kolmeks aastaks).

Sellele järgneks kutsetasand: giid ja meistergiid.

 

EGL-ile on soovitatud veel kutset “Reisisaatja”, aga A.Mae ei poolda seda. Selle kutse arendamisega peaks tegelema mõni muu asutus. Mingit sundust EGL-il sellega tegelda ei ole.

 

Kutsenimetuse Giid-tõlk lahtiharutamine turismiseaduses paragrahvis nr. 16. Sõna giid-tõlk on nõukaaegne ja see sõna tuleks seadusest välja võtta. Euroopa standardite järgi oleks tegemist hoopis looduse interpreteerijaga ehk loodusgiidiga.

Meie tingimustes Loodusgiidile pole vaja teha eraldi kutsestandardit, kuna see eristub teemade kaudu, mis kantakse giidi kohaliku atestatsiooni tunnistusele. See on ka selle ala giidide soov, nagu selgus kutsepaneeli laiendatud istungil Sagadis selle aasta alguses.

Samuti ei võrdu omavahel loodusgiid ja retkejuht (või matkatreener). Kui giid on looduskeskkonnas, siis eristub ta teistest kutsetest oma tegevuses turistidele pakutava ohutusastme kaudu. Kui turist ise transpordivahendit ei juhi (nt istub bussis, istub paadis), siis grupi eesotsas on giid; kui turist juhib transpordivahendit ise (jalgratas, kanuu jms), siis on gruppi juhtiv isik kas matkatreener või retkejuht, kelle kvalifikatsiooninõuded turvalisuse tagamiseks on tunduvalt kõrgemad kui giidil.

 

Margit Hallmägi - arendab teemat “objektigiid”. Ojektid korraldavad oma atesteerimisi ja neid objekte on palju. “Objektigiid” ei sobi giidide kutse valdkonda.

 

 

4. Jooksvad küsimused

 

  1. Kui palju saab kutsekomisjon kutseandmise eest tasu, selgub siis kui kulud-tulud on kokku arvutatud.

  2. Kutsetunnistused taotleb Kutsekojalt ja paneb giididele posti Aare Mae 2 nädala jooksul.