Giidide päevad Hämeenlinnas 17-18.04.2010

Hämeenlinna, 66 000 in.(koos vallaga), mis asutati kuninga käsul(1639 a.), jääb Helsingist 100 km põhjapoole. Tuntud tänu linnusele ( üks Soome 3-st vanemast linnusest), Jean Sibeliusele ja Iittalale. Sõber linn Tartule.

Sellises kohas peeti Soome Giidide Liidu kevadisi giidide päevi. www.suomenopasliitto.fi

Kohal oli pea 170 giidi, kes esindasid 51 ühingut.(infoks, SGL kuulub 1750 atesteeritud giidi 105 ühingust.) Ürituse toimumispaik oli Hotell Sokos Vaakuna. Kuna parasjagu oli Euroopa lennuliiklusele põntsu pannud vulkaanituhk, siis ei saanud kohale tulla Rootsist Põhjamaa Giidide Klubi esinaine. Küll aga oli kohal, üle pika vaheaja, külaline Eesti Giidide Liidust.

Tervituskõned peetud ja lõuna söödud, oli võimalik osaleda kas loengul linna koolituskeskusest, tutvumistuuril Verkatehtalle(Kalevitehas) või tehasepoe ostutuuril. Minu valik langes vana,

1895 asutatud ja 1963 töö lõpetanud, tehasekompleksi kasuks. Tegemist on linna uhkusega: suure, moodsa kultuuritehasega, kuhu mahuvad nii konverentsi-kontserti kui kunsti näitamise ning harrastamise ruumid. Ka külastatud Hämeenlinna kunstimuusem on arvestatav, tänu Viiburi muuseumi kollektsioonile Soome klassikute töödest.

Pärast ekskursiooni algas koosolek. Koosolekust võttis osa u.75 in. Kohal olid 9 regiooni esindajad ja huvilised. Kes asjast huvitatud polnud, sai aja sisustamiseks valida Kalevitehase või ostutuuri vahel.

Koosolekul kinnitati aasta- ja majandusaruanne. Suuremat elevust tekitas giidiuuringu tulemuste esitlemine. Tuli välja, et suur osa, 50%, vastanutest (vastajaid oli 550) on sündinud 1940-50-el.

Ehk, giidkond vananeb. Otseselt tööks pidas oma tegevust 15%. Tunti muret, et liit on veidi vanaaegne oma tegevuses, soovitakse rohkem infot! Ja nooruslikkust. Noored ei taha giidiks hakata, kuna koolitus on kallis. Soomes saab giidi atestatsiooni vaid siis kui oled SGL korraldatud koolitusel käinud. Mainiti imago tõstmise soovi, avalikusele näha olemist. Kokkuvõttes, avaldati arvamust muuta koolitussüsteemi ja suhtuda giidiks saamise reeglitesse paindlikumalt. Mõtlemise aines oli ka liitumine FEG-ga. Samas tõdeti, et see on kallis klubi. Soome saab infot EL ja FEG tegemiste kohta IGC, Põhjamaade Liidu liikmeks olemise kaudu. Vaatalejana võisin tõdeda, et Soome giididel on küll pikk ajalugu (ühingud on 30-40 aastased), Eesti giidid on aga paindlikumad ja moodsamad asjaajamises. Muresid on nii erinevaid kui sarnaseid. Näiteks on Helsingi linnas kaks ühingut, soome ja rootsi keelsetel kummalgi oma. Rootsikeelsed ei kuulu SGL. Probleeme on ka Põhja-Soomes, kus takistuseks on suured vahemaad ja raha. Giidi päevade hind ei ole kõigile taskukohane.

Koosolek kestis 2h ja oli osalejate meelest täitsa huvitav, sest tekkis isegi diskussioon!

Õhtune pidu peeti Hämeen linnuses. Mitte küll päris lossis endas, aga lossi Leivamajas. Meeleolu oli Gustv III temaatiline (külastas linnust 1775). Õhtut hoidsid üleval Gustavi-aegsed prouad ja härrad, kostümeeritud esinejad. Pakuti nii faasanipraadi kui õpetusi kuidas lehviku keelt rääkida. Õhtu

lõpetas ühine tants, menuett.

Kuna Kanta-Hämeen Giidide Ühing pidas giidide päeva raames oma 40-aastapäeva, siis oli õnnitlejaid ja kinke rohkelt. Ka Eesti tervitus-kingitus mahtus nende hulka.

Pühapäev hakkas pihta väljasõiduga. Kes kuhu. Valida oli linnaekskursiooni,

Kultuuripärandi (Hattula Püha Risti kirik ja Kyyröla savikoda) või Lepaa 100 a. (koolituskeskus ja veinitalu) vahel. Veini ja kiriku vahelise võitluse võitis 2,5h kestev kiriku ja keraamika sõit.

Hattula keskaegne Püha Risti kirik (ehitatud 1450-el) on Soome väiksemaid, aga rikklikult maalitumaid kirikuid. http://www.hattula-evl.fi/portal/ Kirik on eriline, kuna ta on üks kolmest Soome tellisgootika näiteist. 139 pilti, on maalitud 1510 aastal. Suur varandus on ka puuskulptuuride kogu. Puust on kantsel, reformatsiooni järgse Soome vanim(1550), samuti ristimisvaagen. Kirik on kaunis ja särav nagu kalliskivi.

Teine peatus oli käsitöölis-kaubanduslik, Kyyrölän savikoda. www.kyyrolansavi.fi Perefirma, mis toodab karjala stiilis savinõusid.

Kui päike hakkas lõpuks pilve alt välja piiluma, jõuti Vanajanlinna, kus toimus pidulik lõuna ja teatepulga üle andmine. Maja valmis 1924 aastaks, kuuludes Rosenlewi perele. Aastal 1941 läks kompleks müüki ja seda plaanis osta isegi Soome president. Pärast II ms ostis koha Sirolan fond, mis asutas sinna rahvakooli (Soome kommunistliku partei toetusega). Nüüd töötab majas hotell ja töörahvakooli nurmedel mängitakse golfi.

Päevade lõpetamisel anti teatepulk üle Lappeenranta giididele. Järgmised päevad peetakse oktoobri lõpus. Tänud Kanta-Hämeen giididele, keda on vaid 17. Nad said oma tööga hästi hakkama.

Soomemaa sai veidi tuttavamaks. EGL tervitused ja kutse külastada järgmisel aastal Tallinna ning Eestit, sai edasi antud. Värskendatud EGL ja SGL vahelised kontaktid praktikas saavad jätku sügisel, kui soomlaste plaanitav juhatuse külastus – koosolek Tallinnasse aset leiab.

Soome aitas jõuda EGL ja laevafirma Tallink. Tänme ka Tallinna ühingut, kes edastas varem toimunud kirjavahetuse Soome ja Eesti vahel EGL-le. Suured tänud!

Soomes käis Katrin Roomet

Eesti Giidide Liit