 |
|
|
|
|
EESTI GIIDIDE LIIDU PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. Eesti Giidide Liit ( edaspidi EGL) on Eesti giidide Ühingute poolt asutatud, oma 1iikmete omavalitsuse alusel kutseliiduna tegutsev mittetulundus ühing.
1.2. Liidu ametlik nimetus eesti keeles on Eesti Giidide Liit, lühendatult EGL
1.3. EGL-i aadress: Lee tn. 15, EE 0035 Tallinn, Eesti.
1.4. EGL-i põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine, giidide ühingute organisatsiooniline ühendamine, koolituse korraldamine, atesteerimine koos kohaliku omavalitsusega.
1.5. EGL-il on õigus astuda lepingulistesse suhetesse füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning osaleda teistes ühendustes ja organisatsioonides, asutada vastavalt kehtivale korrale fonde, sihtkapitale ja oma tegevuseks vajalikke allüksusi.
1.6. EGL-i1 on pangas oma arve.
1.7. EGL määrab ise oma teenuste tariifid ja hinnad,
1.8. EGL-i omandiks on:
1.8.1. EGL-i liikmete poolt EGL-ile üleantud vahendid ja vara;
1.8.2. EGL-i tegevuse käigus valmistatud või soetatud vahendid ja vara;
1.8.3. saadud tulu ning seaduslikul alusel soetatud muu vara
1.9. EGL valdab, kasutab ja kasutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara, tal on õigus temale kuuluva varaga teha seadusega lubatud tehinguid.
1.10. Kohustuste taitmise eest vastutab EGL kogu oma varaga. EGL-i liige vastutab kohustuste taitmise eest kohustusliku sissemaksu ulatuses.
2. EGL-i liikmed
2.1. EGL-i liikmeteks Eesti Giidide Liidu asutanud voi EGL-iga liitunud kohalikud giidide ühingud kollektiiv- ehk assotsieerunud liikmetena:
2.2. EGL-i liikmemks võib astuda iga juriidilise staatusega Eestis registreeritud giidide ühing
2.3. EGL-i liikmeks võtmise aluseks on vastavajuriidilise isiku kirjalik avaldus.
2.4. EGL-i liikmeks astumise avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul arvates avalduse saarnise päevast.
2.5. EGL-i liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päev.
2.6. EGL peab oma liikmete registrit, millesse kantakse:
2.6.1. juriidilise isiku nimi ja registreerimiskood;
2.6.2. juriidilise isiku aadress;
2.6.3. juriidilise isiku liikmete ees- ja perekonnanimed ning isikukood;
2.6.4. juriidilise isiku liikmete erialane ettevalmistus ja kvalifikatsiooni tõstmise kestus, koht ja aeg;
2.6.5. juriidilise isiku sissemaksu suurus ja tasumise kuupäev;
2.6.6. juriidilise isiku osamaksu suurus ja tasumise kuupäev.
2.7 .EGL-i liikmel on liikmekaart.
2.8. EGL-i liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus põhikirjag
2.9. EGL-i liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuses peab olema märgitud keeldumise põhjus.
2.10. EGL-i liikmeks vastvõtmise keeldumise otsuse ärakiri saadetakse liikmeks vastuvõtmise avalduse teinud juriidilisele isikule nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
2.11. Juriidiline isik, kelle EGL-i liikmeks vastuvõtmisest keelduti, võib selle otsuse vaidlustada kohtus.
3. EGL-ist väljaastumine ja väljaarvamine.
3.1. EGL-i liige võib kirjaliku avalduse alusel EGL-ist välja astuda.
3.2. EGL-ist lahkurnisel liikmetele sisseastumis- ja osamakse ei tagastata.
3.3 Liige arvatakse EGL-ist välja :
3.3.1. juriidilise isiku likvideerimisel;
3.3.2. kui liige ei täida liikme kohustusi.
3.4. EGL-ist väljaarvamise otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse peale kaevata EGL-i liikmete üldkoosolekule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja saamisest.
3.5. Üldkoosolek peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kaebuse esitamisele järgneval esimesel üldkoosolekul. Üdkoosoleku toimumise ajast ja kohast teatab juhatus kaebuse esitajale kirjalikult.
3.6. Kaebuse esitaja üldkoosolekule ilmumata jätmine ei takista kaebuse läbivaatamist.
3.7. Üdkoosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitanud isikule kolme päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
3.8. Üldkoosoleku otsusega mittenõustumise korral on kaebuse esitanud isikul õigus pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
4. Liikme õigused ja kohustused
4.1. Juriidilisel isikul tekivad EGL-i liikme õigused arvates tema EGL-i liikmeks vastuvõtmise päevast.
4.2. Liikmel on õigus:
4.2.1. osa võtta üldkoosolekust ja volikogu tööst;
4.2.2. valida ja olla valitud EGL-i juhtimis- ja kontrollorganitesse;
4.2.3. saada juhatuselt teavet EGL-i tegevuse kohta;
4.2.4. saada osa EGL-i liikmetele jaotatavast kasumist;
4.2.5. astuda EGL-ist välja;
4.2.6. kasutada teisi põhikirjas ettenähtud õigusi.
4.3. EGL-l liige on kohustatud:
4.3.1. täitma põhikirja nõudeid;
4.3.2. täitma üldkoosolekute, volikogujajuhatuse otsuseid;
4.3.3. tasuma sihtotstarbelisi makseid EGL-i üldkoosoleku või volikogu poolt kehtestatud suuruses ja tähtaegadel;
4.3.4. teatama oma andmete muudatustest EGL-i juhatusele;
4.3.5. esitama EGL-i juhatusele oma liikmete nimekiri igal aastal.
5. EGL ja tema liikmete varaline vastutus.
5.1.EGL vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
5.2.EGL-i liige vastutab EGL-i kohustuste eest osamaksu piires
6. Kapitalid ja osamaks.
6.1. EGL-i kapitalid on:
6.1.1. osakapital;
6.1.2. sihtotstarbelised kapitalid;
6.1.3. reservkapital
6.2. Osakapital moodustub EGL-i liikmete sisseastumismaksudest. Sisseastumismaks on rahaline maks, millega EGL-i liige võtab osa ühingu vara moodustamisest.
6.3 EGL-i liikme sisseastumismaks on 100 krooni. Sisseastumismaksu tasumise kohta antakse EGL-i liikmele tõend.
6.4. Kui EGL-i liige jätab oma liikmelisusest tulenevad kohustused EGL-i ees täitmata, on EGL-i juhatusel õigus tema sisseastumismaksust liikme kohustuste katteks raha maha arvestada.
6.5. EGL-ist väljaastumisel või väljaarvamisel sisseastumismaksu ei tagastata.
6.6. EGL-i sihtotstarbelised kapitalid moodustatakse ühingu liikmete sihtotstarbelistest maksetest, annetustest ja nn. aastamaksust.
6.7 Sihtotstarbelised maksed ja annetused koosnevad koolituseks ja muuks eerialase kvalifikatsiooni tõstmisega seotud vajalikest maksetest voi annetustest.
6.8. Sihtotstarbeline aastamaks liikmelt on 25% liikmesühingu aasta liikmemaksude kogusummast.
6.9. Sihtotstarbeliste maksete võlgnevus nõutakse EGL-i liikmetelt juhtause otsusega või seaduses ettenahtud korras.
6.10. Reservkapital moodustub:
6.10.1. kasumieraldistest;
6.10.2. reservkapitali intressidest.
6.10.3 Reservkapitali kasutatakse EGL-I tegevusest tekkinud kahjude katmiseks ja vältimatute kulutuste tegemiseks.
7, Struktuur ja juhtimine.
7.1 EGL-i juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek, volikogu ja juhatus, mille esimene koosseis valitakse ühistu asutamiskoosolekul:
7.1.1. EGL-I üldkoosolek;
7.1.2. EGL-I volikogu;
7.1.3. EGL-I juhatus.
8 Üldkoosolek
8.1 Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas
8.2. Üldkoosoleku ainupadevusse kuulub
8.2.1. põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
8.2.2. majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine;
8.2.3. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
8.2.4. hinnangu andmine juhatuse tegevusele;
8.2.5. volikogu valimine;
8.2.6. kasumi jaotamine, kapitalide moodustamine;
8.2.7. juhatuse ja revisjonikomisjoni arvulise suuruse, volituste tahtaja, pädevuse, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
8.2.8. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine, nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
8.2.9. põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
8.2.10. EGL-i ühinemise, jagunemise ja likvideerimise otsustamine;
8.3. Erakorralise uldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seda on noudnud vahemalt 2 EGL-i liikmetest või 1/3 juhatuse liikmetest või revisjonikomisjon.
8.4.Kui juhatus ei ole üldkoosolekut tähtajaks kokku kutsunud, on EGL-i liikmel õigus pöörduda Eesti Turismiameti poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast
8.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb EGL-I liikmele kirjalikult teatada vahemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kirjaliku teatamisega võrdsustatakse teate avaldamine ajalehes.
8.6. Üldkoosoleku teates peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
8.7.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole EGL-i liikmetest.Kui üldkoosolekule ei ilmu üle poole liikmeid, tuleb sama päevakorraga üldkoosolek uuesti kokku 15 minuti pärast. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvöimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
8.8. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl.
8.9.Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Otsused põhikirja muutmise ja täiendamise ning EGL-i ühinemise, jagunemise ja likvideerimise kohta võetakse vastu 2/3 häälteenamusega
8.10. Üldkoos1ek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
9. Volikogu.
9.1. Volikogu on juhtimisorgan, mis tuleb kokku vastavalt vajadusele üldkoosolekute vahelisel ajal.
9.2. Volikogul on üldkoosoleku pädevus.
9.3. Volikogusse kuulub üks volitatud esindaja igast liikmesühingust ning kogu EGL-i juhatus.
8.4. Volikogu koosolekule tulles peab volinik esitama juhatusele volikirja oma volituste kohta.
8.5. Volikogu liikmetel on uks hääl.
8.6. Vollkogu otsused jõustuvad 2/3 häälteenamusega.
8.7. Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on 50% + 1 liikmetest.
10. Juhatus.
10.1. Juhatus on EGL-i alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mille miinimumarv on 5 ja mille piidevusse kuulub:
10.1.1. liikmete ühistusse vastuvõtrnine ja väljaarvamine;
10.1.2. liikmete arvestus;
10.1.3. EGL-i töötajate töölevõtrnine ja vabastamine;
10.1.4. majandusaasta aruande ja bilansi labivaatamine ja esitamine üldkoosolekule
10.1.5. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
10.2. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe ja tema asetäitja üheks aastaks. Juhatuse esimehel on õigus esindada EGL-i ilma volikirjata. Juhatuse esimehel on õigus EGL-i nimel anda välja volikirju.
10.3. Juhatuse esimehel on pangadokumentidel esimese allkirja oigus.
10.4. Juhatuse koosolekud kutsub juhatuse esimees või tema asetäitja kokku vastavalt vajadusele.
10.5. Juhatus on pädev vastu võtma otsuseid, kui juhatuse koosolekust võtavad osa vähemalt pooled juhatuse liikmed. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alIa kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Eriarvamusele jäänud juhatuse liikmel on õigus oma seisukoht lisada protokollile.
10.6. Juhatuse liikrned vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise tagajärjel EGL-ile tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.
10.7. Juhatuse liikme vabastab vastutusest juhatuse poolt vastuvõetud otsuse kohta juhatuse liikme protokollitud eriarvamus voi tema puudumine juhatuse koosolekult mõjuval põhjusel.
10.8. Üldkoosoleku poolt juhatuse tegevuse heakskiitmisel vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest.
11. EGL-i tegevuse revideerimine.
11.1. EGL-I tegevust kontrollib revisjonikomisjon või audiitor, kelle tellib volikogu.
11.2. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku või volikogu poolt.
11.3. Revisjonikomisjon või audiitor viib pärast majandusaastalõppu läbi EGL-I revideerimise ja esitab revideerimisaruande kinnitamiseks uldkoosolekule.
11.4 Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida EGL-i vara, arveldusarveid, raamatupidamisdokumente ning nõuda nende kohta selgitusi. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest ja ühistu üldkoosolekutest.
11.5. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele ääanud revisjonikomisjoni liikme(te) seisukohad kantakse protokolli.
12. EGL-I ühinemine, jagunemine ja likvideerimine.
12.1. EGL-i ühinemine ja jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel. Ühinemise või jagunemis otsuses tuleb märkida EGL-i õigusjärglane (õigusjärglased), kellele läheb (lähevad) üle EGL-i õigused ja kohustused.
12.2. Ühinemisel läheb ühendatava ühistu vara, õigused ja kohustused üle ühendavale ühistule.
12.3. Ühendatava ühistu liikmed saavad ühinemisel ühendava ühistu liikmeteks.
12.4. Ühinemiseks sõlmivad ühistute juhatused ühinemislepingud.
12.5. Ühinemisotsus peab olema kirjalik
12.6. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenu
12.7. Jaotumisel annab jagunev ühistu oma vara üle omandava( te )le ühistu( te )le.
12.8. Jaotumisel loetakse jagunev ühistu lõppenuks.
12.9. Jagunemisel saavad jaguneva ühistu liikrned vastavalt jagunemislepingule omandava(te ) ühistu( te) liikrneteks.
12.10. Jagunemiseks sõlmivad osalevate ühistute juhatused jagunemislepingu.
12.11 .Jagunemisotsus peab olema kirjalik.
12.12. Jagunemisotsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekus osalenu.
12.13..Ühistu likvideeritakse kohtu voi üldkoosoleku otsusega:
12.13.1. kui ühistusse on jäänud alla kolme liikme ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud vahemalt kolme liikmeni;
12.13.2. muudel seaduses ettenahtud alustel.
12.14. Ühistu likvideeritakse seaduses ettenähtud korras.
13. Likvideerimiskomisjon ja likvideerimisotsus.
13.1. Üheaegselt ühistu üldkoosolekul ühistu likvideerimise otsuse vastuvõtmisega valitakse likvideerimiskomisjon, määratakse komisjoniliikmete töö tasustamise kord ning ühistu viimase koosoleku kokkukutsumise aeg.
13.2. Kui ühistu likvideerimise otsuse teeb kohus, otsustab likvideerimiskomisjoni moodustamise kohus.
13.3. Likvideerimiskomisjoni moodustamise päevast alates ajab ühistu asju likvideerimiskomisjon, jätkates majandustegevust ulatuses, mis on vajalik likvideerimise läbiviimiseks.
13.4. Ühistu juhatus peab ühe kuu jooksul üihistu likvideerimise väljakuulutamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates koostama ühistu tegevuse lõpp-bilansi ja esitama selle likvideerimiskomisjonile.Ühistu revisjonikomisjon peab sama äahtaja jooksul koostama revisjoniaruande ja esitama selle likvideerimiskomisjonile.
13.5. Likvideerimiskomisjon on kohustatud:
13.5.1. teatama ühistu kreeditoridele ühistu likvideerimisest ning pretensioonide esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 2 kuud teatamise päevast arvates;
13.5.2. nõudma võlgnikelt sisse võlad;
13.5.3. võõrandama ühistu vara, mis on vajalik kreeditoridele võlgade maksmiseks;
13.5.4. maksma ühistu võlad ja täitma muud ühistu kohustused;
13.5.5. pärast kõigi võlgade tasumist maksma liikmetele tagasi nende osamaksud;
13.5.6. kui ühistu varast ei piisa kõigi osamaksude tagastamiseks, jaotatakse ühistu ja ülejaanud vara ühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende osaga osakapitalis;
13.6. Pärast ülesannete täitmist esitab likvideerimiskomisjon üldkoosolekule või kohtule komisjoni kõigi liikmete poolt allakirjutatud lõpp-akti ja aruande oma tegevuse kohta. Koos likvideerimiskomisjoni dokumentidega esitatakse ühistu revisjonikomisjoni aruanne. Pärast nimetatud dokumentide läbivaatamist peab likvideerimiskomisjon sellest kolme päeva jooksul teatama ühistu registreerinud organile.
13.7. Ühistu liikmeil, kes ei nõustu üldkoosoleku poolt tehtud likvideerimisotsusega, on õigus pöörduda kohtu poole.
Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Giidide Liidu üldkoosolekul 28. veebruaril 1998.a.
|
|
