EGL-i kutsepaneeli koosolek veebruaris 2011

Loodusgiidi ümarlaud
Koosoleku kokkuvõte
26. veebruar 2011, Sagadi
Kell 11:00-13:50

Kohal olid: Aarne Tuule, Priit Adler, Asta Tuusti, Andres Vesper (protokollija), Peeter Hussar,
Katrin Roomet, Kauri Kivipõld, Aare Mae (koosoleku juhataja)

Aare Mae juhatab koosoleku sisse ning kohalolijad tutvustavad ennast. Teemade avamiseks teeb
Mae ettekande Eesti Giidide Liidus algatatud giidide atestatsiooniprojekti kohta, milles on
varasemaga võrreldes juurde toodud loodusgiidi osa, kuna see on linnagiidist spetsiifilisem. Tuli
mõte teha loodusgiididele erinõuded, millele viidataks üldnõuete hulgas, kuid ei omaks seda
üldadministratiivset korraldust. Tänud Kauri Kivipõllule, kes ärgitas ja innustas seda projekti kokku
panema. Giidide Liit on giide atesteerinud üle kümne aasta. Kuna aluseks on kutseseadus ja
kutsestandard, siis aastatega on atesteerimisprotsess muutunud üha detailsemaks ja täpsemaks.
Giididel Liidu liikmel Tallinna Giidide Ühingul on käivitunud koostöö Tallinna linnavalitsusega,
et lahendada asju, mida üksinda ei saa ära teha. Igal pool võiks atestatsioonimudeli järgi olla
mitmed toimekad MTÜ’d ning asja juures seotud KOV’ga.
Atestatsiooni andmine ja kutse andmine on erinevad protsessid. Erinevates piirkondades toimuvad
atestatsioonid erinevalt. Olulised on mõisted, millega neid eristatakse.

KODANIKU TASAND / RIIGI TASAND
atesteerimiskomisjon / kutsekomisjon
atestatsioon (osakutse) / kutse
eksamikomisjon / hindamiskomisjon
atestatsiooninõuded / kutsestandard
ekskursiooni teema / (meistergiidil) koolitusteema
Rehabiliteerimise printsiip / VÕTA printsiip.

Atestatsioon peab olema marsruudi-või ekskursiooniobjektikeskne. Osakutse - see on atestatsioon
kutse tasandil. Kutse andmine tugineb atesteerimisele. Algajagiid on osakutse, teeb selle atestatsioonikomisjonile.
Kohaliku atestatsiooni nõuded. Uues kutsestandardis on kõik nõuded mõõdetavad. Alaliik:
loodusgiid, tuleb atestatsioonis sisse teema kaudu, kuid kutsetunnistus on kõikidel ühtne.
Atestatsioonitunnistuse kehtivus pikeneb ainult koos kutsetunnistusega.

Aare Mae esitles ettekannet EASi nõupidamiselt 13. jaanuaril. Kutsestandard tuleb lähikuudel teha
ümber, teha kaardistamine, milliste kutsetega tegeleb Giidide Liit ja millega teised sarnased. Giid,
meistergiid, loodusgiid, eesti sisene reisisaatja, rahvusvaheline reisisaatja, teadusgiid.

Probleem 1: giid on ekskursiooni juht linnakultuuri keskkonnas, millised on tema ülesanded.
Praegu annab giid ainult informatsiooni.
Asta Tuusti edastab tervitused Rein Kuresoolt, kes näeb vajadust tegeleda atesteerimisega ning nägi
koostööks Giidide Liiduga alust just atesteerimisele suunatusel ning selle põhimõtetes, et
kutseandmise süsteem saaks korrastatud.

Priit Adler teeb ettepaneku Giidide Liidu koostööks Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liiduga.
Positiivne koostöökogemus on olemas. Tuusti arvates on Linnade Liidu huvi tuntav. Otsus: Mae
annab Adlerile volituse ja aluse Giidide Liidu kutsepaneeli ekspertliikmena koostöö
korraldamiseks.
Mae jätkab vahendusoskuse küsimuse arutelu. Kui praegu on linnagiid informatsiooni vahendaja,
siis tulevikus on kaalukam osa väärtuste vahendusoskusel, saades põhiküsimuseks. Loodusgiidi roll
on siin oma võimaluste ja metoodikatega suundaosutavas rollis. Praegu on Eestis mitte kliendi-vaid
turistiteenindamine. Senised metoodika uuemad rakendused on projektipõhised koolitused ning
Eest Maaülikoolis neljandat hooaega tiimina (Margit Hallmägi, Tõnu Jürgenson, Elina Aro, Aare
Mae) läbiviidav ainekoolitus loodusturismi õppekaval.

Probleem 2: kuidas aru saada kes kuulub millisele tasemele. Loodusgiid, retkejuht, matkatreener.
Tõmbame eraldusjoone vahele vastavalt ohtlikkuse astmele. On tähtis mida tehakse kliendiga ja kes
on kelle vastutusel. Loodusgiidi tasand on alaliik teema kaudu. Metatasand, teadusgiid (asjatundjad,
korüfeed). Peeter Hussar tõstis esile, et esmaspäeval nõu pidanud kolleegiumis (Rein Kuresoo,
Aivar Ruukel, Alutaguse matkaklubi, Keskkonnaameti kaitsealade osakond) tekitas teadusgiidi
mõiste väga palju küsimusi, mida see täpselt tähendab. Mae selgitab, et Giidide Liit tegeleb
massiturimiga, mitte eliitturismiga, olles sellisena rakenduslik kutse, mitte akadeemiline ning
teadusgiidi mõiste sissetoomine annab selguse. Teadusgiid on kutse, millega tegeletakse
kõrgkoolides magistri-või doktoriõppe tasemel. Praegu on need asjatundjad tegelemas
kõrgkoolides akadeemilise giidikutsega ilma sellise nimetuseta. See on nende pädevusala, mis ei
puuduta rakenduslikku kutse taset, kuid neid kasutatakse koolitajate, nõustajate ja ekspertidena.
Akadeemiline giid -loodusgiid, akadeemiline kutse -rakenduslik kutse. Eriõuded on atestatsiooni
tasemel, kus need on mõõdetavad, mitte üldisel kutsestandardi tasemel.

Eesmärk on korrastada, et oleks kvaliteedi tase ühtlane. Kontseptsioon on kahetasandiline.
Atestatsiooni tasemel on maksimaalne paindlikkus teha asju nii nagu tahetakse, kuid kutsekomisjon
Giidide Liidus peab olema nendest teadlik, et oleks võimali kutset omistada. Rehabilitatsioon on
võimalik atestatsiooni tasemel, kuid VÕTA printsiibi rakendamine on seadusega võimalik ainult
Giidide Liidu raames. Iga atestatsioonikomisjon koostab oma piirkonnas ise atestatsioonikorra.
Praeguse arutelu nõuded võiks olla minimaalsed, mitte teha keeruliseks. Kõige olulisem osa on
atestatsioonikomisjoni töö korraldamise kohta. See on dominant, millest lähtudes hakkab asi tööle.
Asta Tuusti leiab, et sellist raamistikku ongi praegu tarvis.

Loodusgiidi erinõudeid on praeguse arutelu kontekstis tarvis ainult selleks, et teda eristada
linnakeskkonna kommertsiaalgiidist. Ülejäänu on määratletav atestatsioonitasemel.
Atestatsiooniprotsessi algatab sellest huvitatud osapool, näiteks Keskkonnaamet. Ettepanek:
loodusgiidi erinõudeid ei ole tarvis, kuna giidil peab kutsestandardist johtuvalt olema
tingimata marsruudile vastav teadmiste ja oskuste pagas. Oskused on üldised, kuid teadmised
tulenevad marsruudi eripärast ning giidi spetsialiseerumine avaldub läbi teema. Raamid
peavad olema sellised, et võimaldavad arengut. Nii suured raamid, et kõik mahuvad sinna sisse.

Asta Tuusti toob näiteks, et erinõuded on vajalikud sellisel atestatsioonijuhul kui giid tahab
tegutseda kaitsealal. Linnagiid soovib tulla kaitsealale, näiteks Lahemaale. Olgugi ta ei räägi
loodusest, vaid objektidest, kuid ta peab tundma kaitsekorda. Tegelikult peaks giid lähtuma
seadusest ja teatud piirkondades olema kursis sellega, millised on need eritingimused, erinõuded.
Kuidas seda lahendada. Kas sellega, et kui giidi atesteerimispiirkond on hõlvatud kaitsealadega, siis
peab ta läbi tegema koolituse või tegema atesteerimiskomisjonile testi, kui ta on koolitusel
iseõppija. Peeter Hussar viitab, et esmaspäevasel nõupidamisel jõuti sarnasele seisukohale, et mitte
nüüd kaitsealad ise, vaid Keskkonnaameti looduskaitsealade osakond korraldaks koolituse.

Väljendamist leidis arvamus, et kuna kaitse-eeskiri on olemas igasugusel alal, olgu
muinsuskaitsealal, looduskaitsealal või rahvuspargil ning see on avalik dokumentatsioon, siis Eesti
riigi iga kodaniku kohus on tunda Eesti riigi seadusi. Teiselt poolt peab alati silmas pidama
võimalust, kui suurt kahju võib teha selline giid, kes ei ole teadlik. Alustades näiteks sellest, kui
suure grupiga võib üldse kaitsealale tulla. See on probleem. Alates 50'st inimesest peab olema luba
ürituse korraldamiseks. Kui turismifirma ei ole sellest teadlik, siis ta rikub otseselt seadust. See on
järelevalve teema. Turismifirmade töötajate endi teadlikkusest tulenev järelvalve, millega
osutatakse piiridele ning tööandja ei saa enam sundida. Väga suur vastutus jääb piirkondlikule
atesteerimiskomisjonile, neile, kes on huvitatud. Kuna teiselt poolt on riigi esindatus
kutsekomisjoni näol, siis need huvid lähevad kokku ning praeguses olukorras me ei pea hakkama
rohkem reglementeerima.

Arutlelust tuleneb, et erinõudeid ei ole vaja. Ettepanek on erinõuete kehtestamata jätmiseks.
Juhataja paneb küsimuse hääletusele: kes on selle poolt et erinõuded jätta välja praegu antud
kontekstis? Tulemus: 2 erapooletut ja 6 poolt häält. Ettepanek on vastu võetud. Kui need asjad
on juba töötanud mõnda aega, siis tuleb uuesti vaadata kas ja millisesse konteksti erinõuded
lülitada.

Kokkuvõtte koostas Andres Vesper